Barcelonasse!
(Andres)
Rääkisin Romale sellest veidrikust — Kassist, kes rongis veini, juustu ja oliive oli tarbinud. Juba siis olin mõistnud, et tegemist on ühega neist, kes Paldiskit vahejaamana kasutavad. Pärisin, et ega ta ei tea — selline juraka ninaga kõhn mees helesiniste silmadega.
„Einoh. Ilmselt oli see Skunk, meie vinukloom,” ühmas ta pärast väikest pausi. „Üks saladuslikumaidSkunkist räägitakse legende; mitte kunagi varem ei olnud me kohtunud. Lisaks pulditehnoloogiale, mis tänaseks on juba üsna levinud (Paldiski linna turismiinfo andmeil on nüüdseks väljastatud 4566 pulti), valdab Skunk ühena vähestest ka peti abil reisimise salapärast kunsti.. Tal on mingi jama hiinlastega pooleli,” jätkas Roma. „Ma olen alati öelnud, et ega see petiasi üks kindel asi ei ole. Siin üleeila, kui ta viimati ennast välja tsekkis, kurtis ta mulle, et maailma konfiguratsioon on petiga sassi läinud. Puldiga reisidesLugejale täpsustuseks: petiga reisimine on dekonstruktsioon nagu puldigagi reisimine. Erinevalt puldimatkadest, puudub petimatkamisel kõikereguleeriv kese (Paldiski), mis sätestab universumi struktuuri normina. Nii vahel juhtubki, et enamik inimesi lihtsalt sureb ära. Või siis, et petireisija leiab ennast kurat teab milliste saadanasigudike keskelt. ei juhtu seda kunagi — Paldiski nagu Põhjanael, kõik klapib alati, jukerda siis kanalis niikaua ja niipidi, nagu ise tahad, ikka kuhugile välja jõuad. Noo, aga selle petiga… kurat! ma ütlen…” lirtsas ta tati lennuki plüüsvaibale ja rögistas.
Kohale tõttas Stjuuart ja asus vaikides lapiga Roma röga koristama.
Mõtlesin vaikides sellele, mis rongis oli juhtunud.
Meie reis kanalis nr. 345 (sisult seekord nagu lennuk) hakkas lõpule jõudma. Vaatasin ringutades aknast välja. Barcelona lahe kohal säras päike, tuul pillutas laiali vihmapilvi, siin ja seal võis täheldada lõppenud vikerkaart. Virgunud rull-loomad sirutasid ennast.
Lennujaamas läks vist algusest peale kõik mitte nii, nagu oli planeeritud. Sel ajal, kui mina Skunkist mõtlesin, kulistas Roma vestluskaaslase puudumisel ära kaasavõetud porteritagavarad. Lennukist väljudes komistas ta Stjuuartile peaga otse tississe ja pobises siis vabanduseks ainsa hispaaniakeelse „väljendi”, mida varem oli kuulnud — muchas caballeros santa maria… Kõik hakkasid naerma.
Tollis läks asi hoopis imelikuks. Meid teenindavad ametnikud võtsid laua alt automaadid ja teatasid: „…Kõik reisijad, välja arvatud amatöörarhitektid, palutakse ühte rivvi.” Peale meie ei rivistunud veel kolm kaasreisijat. (Järeldasime, et tegemist on meiesugustega.) Seejärel avasid ametnikud automaatidest tule. Kõik hakkasid naerma.
Üks reisijatest küsis — kes tellis tule? See küsimus jäi vastamata. Ametnikud muudkui tulistasid.
[…]
Passisime seal mingi 25 min, aga sel jamal ei näinud lõppu tulevat. Kõik jõllitasid hämmeldunult tulistavaid Hispaania tolliametnikke ega osanud midagi ette võtta. (Välja arvatud üks lapsega naine, kes imetas.) Roma itsitas ja tegi juhtumist pilte „— oh sa puts ja pasarahe, vat see on üks kuradima õpetlik lugu!” puhkis ta vaimustusest.
Sobitasin tutvust meie kolme uue kaaslasega. Selgus, et need olid kaks naist (Ljuba ja Serena) ja üks mees (Derrideus). Ljuba ja Serena väitsid, et tulevad Alfa-9-ndalt ja tegid silmadega pliks!>pliks!>pliks!> ~ nagu aitaks see mul paremini aru saada, mis see Alfa-9 õieti on. Häh.
Derrideus tundus olevat tõsine tegija. Ütles, et teeb nöörist maja, mis vilistamise peale on funky. Vat selline mees.
Ljuba ja Serena ei näinud selles tollistseenis midagi imelikku — küsisid, et kas siin alati nii käib. Sellise pärimise peale vastasin, et toimuv kujutab endast kohalikku riitust, mille käigus selgitatakse sissetulnute veregrupp ja kui on katoliiklane, siis saab B-grupi pealt soodust 10%. Ljuba ja Serena noogutasid mõistvalt. Pöörasin pea ära.
Derrideus seevastu oli nagu meiegi — üllatunud. Tegin ettepaneku siseneda maale ilma formaalsusteta — st: jätta vahele passi- ja tollikontroll. Roma tahtis küll vaimustusest veel mõned lähivõtted teha, kuid silmas pidades asjade võimalikku kulgu, siiski loobus. Ljubal ja Serenal oli vabšee kõigest pohhui.
(Hiljem hakkasid nad koos ehitama peldikupoti-kujulist kasvuhoonet ühe sidrunipuu jaoks. See projekt sai ülemaaliselt tuntuks ja tekitas vastakaid arvamusi. Pärast keskusesse jõudmist ei trehvanud me kuigi sageli.)
Keskus
Keskuseks nimetatakse kohta, kus amatöörarhitektid kogunevad. See asub Barcelonast pisut väljas, et ehitusruumi oleks piisavalt. Koht ise on inimtühi, keset välja seisab üks puu, ning siis on seal veel miski, mis näib suure kivina (genekas).
Külaliste majutamine toimub abstraktor-eksekuutoriAbstraktor-eksekuutor on instrument, mis hindab olukorda adekvaatselt, annab sellele optimaalseima võimaliku lahenduse ning viib selle ühtlasi ka täide. abiga. Selle instrumendiga leitigi meie nõudmistele vastavad toad ühes lähedases dimensioonis.
Võtsime Romaga kahe peale kolmetoalise sviidi koos sauna ja vannitoaga. (Kolmas tuba jäi tööriistade ja instrumentide tarvis.)
Vannituba oli ehthispaanialik — rullloomaskelettidest muster seinas, lisaks veel freskod erinevate vaadetega Barcelona lahest. Sülitasin põrandale. Eimidagi. Stjuuartit ei tulnud. Ohkasin ja koristasin tati ise ära. Et midagi targemat ei osanud hetkel teha, keerasin magama.
* * *